Keskajaks loetakse perioodi 5.-15. sajandini. Keskaeg algas Lääne-Rooma riigi langusega ja lõppes uusaja riikide tekkega.
Keskaeg jaotatakse kolme perioodi:
1. Varakeskaeg (5.-10. sajand)
Antud perioodile on omane feodaalse korra kujunemine ja võidukäik, samuti feodaalne killustatus (puudus keskvõim ja domineeris feodaalide sõltumatu valitsemine). Majandust iseloomustab naturaalmajandus (ressursse jagatakse ja vahetatakse). Perioodi lõpul hakkavad tasapisi kujunema linnad. Pealmiseks mõjutajaks ja suunajaks oli ristiusk. Pealmised kirjaoskajad oli vaimulikud ja hariduse edasiandmine oli koondunud kloostritesse. Õppetöö toimus ladina keeles.
2. Kõrgkeskaeg (11.-13. sajand)
Keskaja keskpaigas kujuneb välja seisuslik korraldus. Ka majanduses toimuvad muutused, areneb rahamajandus (baasiks linnad), samuti areneb kaubandus ja olulisel kohal on tsunftikäsitöö. Alguse saab tsentraliseeritud riikide teke. Ka hariduses toimuvad muutused, tekivad toom- ja kloostrikoolid, rajatakse esimesed ülikoolid. Seda kõike soodustas see, linnad hakkasid märgatavalt kiiremini arenema ja nõudlus haritud inimeste järele kasvas.
Vanimaks Euroopa ülikooliks peetakse 1088. a. asutatud Bologna ülikoolis.
Pilt: https://cdn.internationalliving.com/wp-content/uploads/2016/07/Bologna-505x276.jpg
Vanimaks Euroopa ülikooliks peetakse 1088. a. asutatud Bologna ülikoolis.
3. Hiliskeskaeg (14.-15. sajand)
Keskaja lõpul asenduvad keskajale omased tunnused uusajale omaste tunnustega, üleminek uusaega (riigimõtlemine ja riikide ülesehitamine, rahvus). Majanduses tekib kapitalistlik suund- kapitalisliku majanduse tekkimine.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar