Progressiivsus
Keskajal hakati pidama haridust vajalikuks elu osaks. Varakeskajal
loodi esimesi ülikoole ja üle aja tekkis neid järjest rohkem juurde. Paljud
neist ülikoolidest on tänaseni tegutsemas, olles tihti maailma tugevaimad
haridusasutused oma tulemuste ja prestiižiga.
Hiliskeskaja lõpuks võeti kasutusele uusi hariduspõhimõtteid nagu grammatika õpetamine, mis on tänapäevani alles jäänud, kuigi mitte oma originaalses vormis vaid hoopis integreeritud osana õppegraafikutes.
Hiliskeskaja lõpuks võeti kasutusele uusi hariduspõhimõtteid nagu grammatika õpetamine, mis on tänapäevani alles jäänud, kuigi mitte oma originaalses vormis vaid hoopis integreeritud osana õppegraafikutes.
Kriitika
Õigus haridusele oli väga ebavõrdne. Keskajal usuti et
inimesed on sama väärikad nagu on nende klass ja klassi muuta ei saanud, mis
tõttu oli suureks probleemiks sünnipärane diskrimineerimine. Kolmanda seisuse inimestel
polnud õigust haridusele. Parimal juhul andsid laste vanemad neile edasi enda
teadmised, mis polnud heaks viisiks haridust saada, sest ka vanemad polnud
haridust saanud.
Samuti oli naistel hariduse saamise võimalus väike. Varakeskajast on küll näha mõnda naissoost haritlast kes õpetasid nii meestele kui naistele, aga peamiselt esines seda just esimeses seisustes, ehk just vaimulikel. Kui naisi õpetati, siis tehti seda just kloostrites. Lisaks hariti ka valitsejate tütreid ja on kirjalikke allikaid, mis väidavad et vahepeal saatsid aadlikud oma tütred koolidesse. Aga see kõik jätab välja fakti et see on ühiskonna koorekiht, mis tähendab et suur enamus naistest jäid harimata, isegi rohkem kui mehed. Seda probleemi esines rohkem just Lääne-Euroopas, kus naistel oli seadusega vähem õigusi kui meestel. Samal ajal Bütsantsi impeeriumi ja Bulgaaria impeeriumi ekloga, ehk seadusekood andis naistele rohkem õigusi.
Samuti oli naistel hariduse saamise võimalus väike. Varakeskajast on küll näha mõnda naissoost haritlast kes õpetasid nii meestele kui naistele, aga peamiselt esines seda just esimeses seisustes, ehk just vaimulikel. Kui naisi õpetati, siis tehti seda just kloostrites. Lisaks hariti ka valitsejate tütreid ja on kirjalikke allikaid, mis väidavad et vahepeal saatsid aadlikud oma tütred koolidesse. Aga see kõik jätab välja fakti et see on ühiskonna koorekiht, mis tähendab et suur enamus naistest jäid harimata, isegi rohkem kui mehed. Seda probleemi esines rohkem just Lääne-Euroopas, kus naistel oli seadusega vähem õigusi kui meestel. Samal ajal Bütsantsi impeeriumi ja Bulgaaria impeeriumi ekloga, ehk seadusekood andis naistele rohkem õigusi.
Keskaegne haridus ei adapteerunud uute trendidega kiiresti.
Ülikoolide loomise vahel võis esineda lausa poole sajandi pikkusi vahesid, mis
hoidsid hariduse arengut tagasi ja esimese ülikooli loomisest möödus umbes 4
sajandit enne kui olid loodud grammatikakoolid võrreldes tänapäevaga, kus uued
meetodid ja haridusstiilid tulevad mingil astmel kasutusele tihti mõne aastaga.
Pilt Bütsantsi eklogast - https://j.livelib.ru/boocover/1001499966/200x305/8c3b/Vizantijskaya_Ekloga_zakonov_v_russkoj_pismennoj_traditsii.jpg
Pilt: https://www.nonfiction.fr/prximgsrv/rsz/600/x/x/repo/3/b/3b0aac203d43daba4f3e67ed05b571f8-0.jpg


Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar